Tsirkulatsioonihäired

Tsirkulatsioonihäired ehk verevoolu ja vereringe talitlushäired hõlmavad erinevaid seisundeid, mis mõjutavad vere jõudmist kudedesse ja elunditesse ning võivad esineda südame-, veresoonte- või perifeerse vereringe tasandil. Need võivad olla kroonilised või ägedad ning vajavad sageli meditsiinilist sekkumist.

Peamised vormid hõlmavad südame-veresoonkonna haigusi, sealhulgas isheemiline haigus ja südamepuudulikkus, mille korral südame verevarustus või pumpamisvõime on piiratud; arütmiad ehk südame rütmihäired; ning veresoonte haigused perifeersetes piirkondades, nagu perifeerne arteriaalne haigus ja süvaveenide tromboos, mis võivad põhjustada eluohtlikke tüsistusi emboolia või šokina. Ägedad tsirkulatsioonihäired, nagu südamelihaseinfarkt, suur süvaveenitromboos või kopsuemboolia, nõuavad viivitamatut arstiabi.

Sümptomid sõltuvad häire tüübist, kuid võivad hõlmata rinnakuvalu või pigistust, õhupuudust, väsimust, peapööritust, minestamist, jäsemete turset või külmetavaid ja kahvatuid käsi ja jalga. Haaratud verevool võib viia kudede hüpoksia korral tõsisteks komplikatsioonideks, sealhulgas organite kahjustusteks.

Diagnostika põhineb kliinilisel läbivaatusel ja täiendavatel uuringutel nagu elektrokardiograafia, ehhokardiograafia, Doppler-ultraheli, stressitestid, CT- või MRI-skaneeringud ning vereanalüüsid. Riskifaktorid hõlmavad vanust, hüpertensiooni, diabeeti, kolesterooli, suitsetamist, ülekaalulisust ja füüsilise aktiivsuse vähesust.

Ravi on haigusest sõltuv ning keskendub riskitegurite kontrollile, sümptomaatilisele ravile ja vajadusel sekkumisele. Ravimid võivad hõlmata antikoagulante, antiplateltseid aineid, veresooni laiendavaid ja süstoolset verevoolu parandavaid ravimeid ning südamefunktsiooni toestavaid aineid. Mõnel juhul on vajalik invasiivne sekkumine nagu angioplastika või bypass-operatsioon, südamepaus või tahhükardia ravimine seadmete (pikemalt pacemaker) abil. Ennetus keskendub elustiili muutustele, vererõhu ja glükoosi kontrollile ning suitsetamisest loobumisele. Varane diagnoos ja järjepidev ravi parandavad elukvaliteeti ja prognoosi.