südame

Südame ehk süda on inimkeha peamine organ, mis kuulub vereringesüsteemi. Asub rindkere keskosas, kergelt vasakul. Südame koosneb perikardist, müokardist ja endokardist ning sellel on neli kambrit: parempoolne ja vasak atrium (kodade) ning parempoolne ja vasak ventrikkel (kamber). Südames on samuti neli klappi: trikusidaalklapp ja mitraalklapp paremal ja vasakul, ning kopsu- ja aordiklapp, mis tagavad vere ühekülgse voolu.

Funktsioon: südame peamine ülesanne on verd pumbata kopsudesse ja kehasse. Parempoolne süda võtab vastu deoksügeneeritud vere keha veenidest, suunab selle kopsudesse kopsuarteri kaudu, kus veri hapnikustub, ja naaseb vasakusse südamesse kopsuveenide kaudu. Vasak külg pumbab hapnikurikast vere aordisse, mis tagab verevarustuse kogu kehale.

Elektriline juhtivus ja tsükkel: südame tööd kontrollivad elektrilised impulsside süsteemid. Impulsssündmuse käivitab SA-sõlme, edasi kannab AV-sõlme ning His’i kimbu kaudu, lõppastmeks Purkinje-kiudude abil, võimaldades sünkroonset kokkutõmbumist. Süstool on kambrite kokkutõmbumine ning diastool lõdvestus. Puhke südame löögisagedus on tavaliselt 60–100 korda minutis; normaalne vertikaalne väljutusmah (stroke volume) on umbes 70 ml, mille tulemusena võib puhke südame väljund (cardiac output) olla umbes 5 L/min.

Haigused ja tervis: südamehaigused hõlmavad koronaararterite haigust, müokardiinfarkti, südamepuudulikkust ja klapihäireid. Riskifaktorid hõlmavad suitsetamist, hüpertensiooni, diabeeti, kõrget kolesterooli ja ülekaalulisust. Ennetus: tervislik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu ja kolesterooli kontroll ning suitsetamisest loobumine. Südamehaiguste varajane avastamine ja ravi parandavad prognoosi ja elukvaliteeti.