haigused

Haigused on keha või vaimu normaalsete funktsioonide kõrvalekalded, mis ilmnevad sümptomite või diagnostiliste leidude kaudu ning võivad mõjutada inimese võimet igapäevaselt toimida. Haiguste uurimine keskendub nende tekkepõhjustele, kulgusele ning sobivate ravimeetodite leidmisele.

Haigused jagunevad mitme kriteeriumi alusel. Infektsioonhaigused ehk nakkushaigused on põhjustatud patogeenidest — bakteritest, viirustest, seentest või parasiitidest — ning võivad levikut tekitada inimestelt inimesele või keskkonna kaudu. Mitteinfektsionaalsed haigused (mitteinfektsioossed) on tavaliselt seotud geneetiliste või arenguliste kõrvalekallete, ainevahetus- või immuunsüsteemi häirete, põletikute, degeneratiivsete muutuste või kasvajatega. Akutne haigus algab äkki ja lühikese perioodi vältel, krooniline kulg kipub kestma pikemat aega.

Haiguste diagnoosimine põhineb patsiendi ajalool ja läbivaatusel, sellele järgneb laboratoorne ja pildianalüüs. Ravi sõltub haigusest ning võib hõlmata ravimteraapiat, kirurgiat, kiiritusravi, kemoteraapiat või bioloogilisi ravimeid ning elustiili muutusi.

Ennetus ja rahvatervis on haiguste ennetamisel keskse tähtsusega. Vaktsineerimine, kätehügieen, toiduohutus, kahjulike eluviiside vältimine ning regulaarne tervisekontroll vähendavad haigestumist ja levikut.

Haiguste mõju hindamine kogub andmeid esinemise ja suremuse kohta ning aitab suunata tervishoiupoliitikat. Rahvusvahelised ja riiklikud organisatsioonid jälgivad haiguste trende ning arendavad strateegiaid varajase avastamise ja ravi tagamiseks.