ehhokardiograafia

Ehhokardiograafia on südame pildistamise meetod, mis kasutab kõrgsageduslikku ultraheli, et kuvada südame struktuuri ja verevoolu. Uuring on mitteinvasiivne ja laialdaselt kasutatav diagnostikavahend nii täiskasvanutel kui lastel, pakkudes teavet südame suuruse, kambrite ehitus- ja funktsiooni kohta, samuti klappide ja perikardi seisundi kohta.

Peamised vormid on transtoraalne ehhokardiograafia (TTE) ja transesofageaalne ehhokardiograafia (TEE). TTE on esmane, mittevbatiivne ja kiiresti teostatav ning hindab südame suurusi, kambrite Funktsiooni ja klappide seisundit. TEE kasutab söögitoru kaudu asetatud sondi ning pakub paremat eristust posteriorsetest struktuuridest ning klappide ja perikardi patoloogiate hindamiseks. 3D-ehhokardiograafia võimaldab ruumilist pildistamist ja täpsemat anatoomilise suuruse hindamist. Doppler-ehhokardiograafia, sealhulgas pulss-Doppler ja kontinuum-Doppler, koos värvidoppleriga mõõdab verevoolu kiiruseid ja suundi, võimaldades hinnata klappide stenoosi, regurgitatsiooni ja vahevererõhu tingimusi.

Protseduurid ja näidustused: TTE tehakse tavaliselt patsiendi rindkere peal, sageli 15–40 minutiga, ja see on ohutu. TEE võib vajada lühikeseks ajaks neelamis- või lokaalseid anesteesiaid ning on veidi invasiivsem, kuid annab suurema eristatavuse keeruliste või subjektiivsete juhtude puhul. Ehhokardiograafiat kasutatakse südamepuudulikkuse, isheemilise südamehaiguse, klappide haiguste, perikardi haiguste, aordi haiguste ja kaasasündinud südamerikete hindamiseks ning operatiivse või medikamentoosse ravi planeerimiseks.

Piirangud ja ohutus: uuring on tavaliselt ohutu, kuid sõltub patsiendi kehakaalust, koolonilt ja liikumisest; tulemuste tõlgendamine nõuab kogenud spetsialisti. Täiendavad eriandurid, nagu kontrastaine kasutamine, võivad parandada pildi kvaliteeti. Edasiminek hõlmab 3D- ja speckle-tracking tehnoloogiaid südame deformatsiooni hindamiseks.