pildistamise

Pildistamine on fotograafia tegevus, mille käigus jäädvustatakse valgus fotokaamera, filmikaamera või digitaalse sensoriga seadme abil. Kujutis tekib valguse mõju tõttu jäädvustuspinnale või sensorile ning salvestub hiljem meediumile, olgu see paberil, filmil või digitaalsel kandjal. Pildistamise eesmärk võib olla dokumenteeriv, kunstiline, teaduslik või populaarne, ning see hõlmab nii professionaalsete tööde kui ka harrastustegevuse varieeruvat ulatust.

Pildistamise ajalugu hõlmab tehnoloogiliste uuenduste kaudu toimunud muutusi alates 19. sajandi algusest, kui kasutusele võeti esimesed fotograafia meetodid ning negatiivfilm. Tänapäeval on enamik pildistamist digitaalne, mis võimaldab kiiret jäädvustamist, rohkelt taasesitusi ja lihtsat jagamist.

Peamised tehnilised mõisted on säri ehk säriaeg, ava (f-arv) ja ISO-tundlikkus. Kompositsioon, valgus ja teravus on pildistamisel keskse tähtsusega. Kaasaegses pildistamises kasutatakse erinevaid kaamerasüsteeme — digitaalsed kompaktkaamerad, peegelkaamerad ning hübriidkaamerad, samuti nutitelefonid. Vajadusel kasutatakse statiiv, välk ja teisi lisavarustuselemendid, et kontrollida valgust ja stabiilsust.

Etika ja õigus: inimeste pildistamisel tuleb arvestada privaatsuse ja eetiliste standarditega. Avaldamisel või laiemas kasutuses võib olla vajalik luba või modellileping ning arvestada autoriõigustega.

Pildistamine on oluline vahend ajakirjanduses, kunstis, teaduses ja igapäevaelus. Nutitelefonide levik on viinud pildistamise demokraatiseerimise, muutes selle laialdaselt kättesaadavaks ning võimaldades hetked kiiret jäädvustamist ja jagamist.