südamepuudulikkuse

Südamepuudulikkus on seisund, kus süda ei suuda verd piisavalt tõhusalt pumbata, et täita keha vajadusi. See võib esineda vasaku või parema südamepuudulikkusena ning sageli tuleneb kroonilisest südamehaigusest. Põhjused hõlmavad koronaararteri haigust, pikaaegset hüpertensiooni, klapihäireid, miokardiopaatiaid ja arütmiaid. Riskifaktorid on vanus, suitsetamine, ülekaal, diabeet ja krooniline neeruhaigus.

Sümptomid võivad olla õhupuudus treeningul või puhkeolekus, ortopnoe, paroksüsmaalne öine düspnoe, väsimus ning alajäsemete turse. Mõnel patsiendil esinevad köha, kehakaalu muutused ja vähene aktiivsuse taluvus.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja uuringutel: ehhokardiograafia hindab südamelihase funktsiooni ja klappe; B-type natriureetilise peptidi (BNP) või NT-proBNP tasemed; elektrokardiogramm; rindkere radiograafia; vajadusel südame MRI.

Ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja haiguse edasise progressi pidurdamine. Ravimid võivad hõlmata ACE-inhibiitoreid või ARB-sid, ARNI-d, beetablokaatoreid, diureetikume ja SGLT2-inhibiitoreid; mõnel juhul kasutatakse digoksiini. Vajadusel kasutatakse ka seadmeid (südamestimulaator, CRT) või klapioperatsioone.

Prognoos sõltub põhjusest ja ravivastusest; varajane, järjepidev ravi parandab elukvaliteeti ja vähendab hospitaliseerimisi. Ennetus keskendub riskitegurite kontrollile: vererõhu ja lipiidide juhtimine, diabeedi kontroll, suitsetamisest loobumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus.