südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on krooniline seisund, kus süda ei suuda tagada piisavat verevarustust vajalikele kudedele või ei suuda verd tõhusalt ringlusesse tagasi suunata. See võib olla vasaku või parema südamepuudulikkuse vorm ning eristatakse süstoolset (vähenev vasaku vatsakese kontraktsioon) ja diastoolset (vähenenud täitumine) puudulikkust. Enamasti on vasakpoolne puudulikkus, mis väljendub õhupuuduse ja väsimuse kaudu; parempoolne võib põhjustada alajäsemete või kõhuõõne turset.

Põhjused ja riskifaktorid: peamised põhjused on krooniline hüpertensioon, koronaarhaigus, südameklappide haigused ja kardiomüopaatiad (dilatatiivne või hüpertrofeeriv). Riskifaktorid hõlmavad vananemist, diabeeti, rasvumist, suitsetamist, alkoholi liigtarvitamist ja vähest füüsilist aktiivsust.

Sümptomid: väsimus, õhupuudus treeningul, ortopnoe (hingamine raskendatud lamades), paroksümaalne öine düspnoe, alajäsemete ja kõhuõõne turse, kiire või ebaregulaarne pulss, köha.

Diagnoos: diagnoosi asetab anamnees ja füüsiline uuring, ehhokardiograafia, BNP või NT-proBNP tasemed, elektrokardiogramm ja rindkere radiograafia ning vereanalüüsid.

Ravi: eesmärk on sümptomite leevendamine, elukvaliteedi parandamine ja progresseerumise pidurdamine. Ravi hõlmab elustiili muutust (soola ja vedelike piiramine) ning ravimeid (ACE-inhibiitorid või ARB-d, beetablokaatorid, diureetikumid, MRA-d, SGLT2-inhibiitoreid). Vajadusel kasutatakse südamepumpamist parandavaid seadmeid (ICD, CRT) või raskemal juhul LVAD või siirdamist.

Prognoos ja ennetus: südamepuudulikkus on eluaegne haigus; prognoos sõltub põhjusest, haiguse staadiumist ja kaasuvatest haigustest. Ennetus keskendub riskifaktorite kontrollile: vererõhu, kolesterooli ja suhkrutasemete optimeerimine ning regulaarsed kontrollid.