õhupuuduse

Õhupuudus ehk õhupuuduse tunnetus on subjektiivne hingamiste raskustunne, mida inimene kogeb hingamise ajal. See võib tekkida äkitselt või olla krooniline ning kaasneda võib nii rinnalise pingutuse, kiirem ja sügavam hingamine kui ka üldine väsimus ja pearinglus. Õhupuudus on sümptom, mitte haigus ise, ning selle taga võib peituda palju erinevaid põhjuseid.

Põhjused on mitmesugused ja hõlmavad nii kopsu- kui ka südamehaigusi ning teisi seisundeid. Sageli põhjustavad õhupuudust astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsupõletik või kopsuemboolia; südamehaigused nagu südamepuudulikkus; aneemia; infektsioonid; ärevus ja paanikahood; samuti võib põhjuseks olla suur füüsiline koormus või kõrgmäestikus esinev hapnikupuudus.

Hindamine hõlmab ajalugu ja füüsikalist läbivaatust ning hapnikusaturatsiooni mõõtmist (SpO2). Vajadusel tehakse rindkere röntgen, elektrokardiograafia (EKG), vereanalüüsid ja spiromeetria. Äge või raskes vormis õhupuudus on meditsiiniline emergency, mis nõuab kiiret abi, eriti kui kaasnevad tugev rindkerevalu, segasus või sinakas hue või sõrmed.

Ravi sõltub põhjusest. Akuutsel juhul antakse vajadusel hapnikku ja bronhodilatoreid ning teisi konkreetseid ravimeid. Pikaajaline ravi keskendub haiguse kontrollile ja riskitegurite vähendamisele ning võib hõlmata suitsetamisest loobumist, vaktsineerimisi, regulaarset füüsilist aktiivsust ja haiguste varajast ravi. Teave ja jälgimine annavad üldise ettevalmistuse, et vähendada ohtu ja parandada elukvaliteeti.