põhjuseks

Põhjuseks on Eesti keele translatiivne vorm sõnast põhjus. Seda kasutatakse väljendamaks, et midagi esineb või tegutseab kui põhjus või selgitus ning see märgitakse lause lõpus või lause keskosas sellisel kujul, kus märgitakse rolli “kelleks” või “milleks”. Näiteks: Põhjuseks oli rahapuudus. Põhjuseks olid tehnilised probleemid. Põhjuseks on ilmastikutingimused.

Kasutus ja märkimine. Põhjuseks on tavaliselt seotud lause osaga, mis selgitab, miks midagi juhtus või miks keegi midagi tegi. Seda kasutatakse lausetes, kus peamine predikaat on ning põhjuse rolli sovitakse translatiivse käänetes (lõpp -ks). Põhjus ja põhjuseks võivad esineda nii ühesaaga kui ka mitmuses: Põhjuseks oli rahapuudus, Põhjuseks olid viivitused. Sõna laenuvõtmisel võib see sisaldada lisamõtteid, näiteks “põhjusena” või “põhjuseks võtma” erinevates vormides.

Etymoloogia ja semantika. Põhjuseks pärineb sõnast põhjus, mis tähistab põhjust või põhjendust. Translatiiv (lõpp -ks) lisab mõjule “millegi jaoks” või “kõrvalt” tähenduse, rõhutades, et midagi on määratud põhjusena. Sõna on üldiselt neutraalne ja kasutatav nii igapäevases kui ka ametlikumas tekstis.

Seosed ja sünonüümid. Sõnaga võib samas tähenduses kasutada “põhjus” nominatiivses vormis või “põhjendus” (juhtotstarbeline selgitus) ning sarnaselt võib kasutada “aluseks” või “motiiv” sõltuvalt kontekstist. Põhjuseks on peamiselt faktipõhise või põhjendust selgitava teema kirjeldamisel.