märkimine

Märkimine on tegevus, mille käigus lisatakse või kinnitatakse märgid, tähised või märgistused esemetele, andmetele või tekstidele. Sõna on moodustatud lausest märge ja suffixist -imine, mis viitab toimingule või protsessile. Märkimise eesmärk on esile tõsta identiteet, klassifikatsioon või jälgitavus ning aidata andmete struktureerimist või esemete eristamist.

Märkimist kasutatakse mitmel tasandil ja erinevates valdkondades. Füüsilises mõistes hõlmab see toodetele ja pakenditele toodud sildid, kleepsud või muud identifikaatorid, mis aitavad kaupade kogust, originaali või seisukorda kontrollida. Digitaalset märkimist nimetatakse sageli annotatsiooniks: muundused, kus andmetele, näiteks piltidele või tekstidele, märke tähistatakse objektide, kategooriate või omaduste järgi. Teaduslikus ja tööstuslikus kontekstis kasutatakse märkimist ka andmete märgistamiseks treeningandmetena masinõppe mudelite jaoks, et tagada korrektne klassifikatsioon ja järeldused.

Protsessi ja standardide mõttes hõlmab märkimine sageli juhiseid, kontrolli ja kvaliteedikontrolli. Oluline on järjepidevus ja dokumentatsioon, et märgid oleksid üheselt mõistetavad ja taasesitatavad. Väära või ebakorrektse märgistuse riskid hõlmavad vigaseid otsuseid, segadust andmetes ja ebastabiilse teostuse mõju tootmisele või analüüsile. Märkimise kontseptsioon hõlmab seetõttu nii praktilisi kui ka teoreetilisi aspekte ning on levinud vahend nii logistikas, tootmises kui ka andmetöötluses.