sõrmed

Sõrmed on inimese käe peamised liikumis‑ ja tajumiselud. Käes on viis sõrme: pöial ja neli teist sõrme. Iga sõrm koosneb falangidest; pöial sisaldab kahte falangi (proksimaalne ja distaalne), teised sõrmed aga kolmest (proksimaalne, keskne ja distaalne).

Luustik ja liigesed. Sõrmede falangid moodustavad metakarpofalangeaalseid (MCP) liigeseid ning neil on interfalangeaalsed liigesed: proximaalne (PIP) ja distaalne (DIP). Need liigesed võimaldavad painutamist ja sirutamist. Sõrmed püsivad stabiilsed tänu sidemetele ning lihaste ja kõõluste vastastikmõjule käsivarrel ja käel.

Kõõlused ja lihased. Sõrmede liikumist kontrollivad fleksor- ja ekstensor-kõõlused. Fleksor-kõõlused viivad sõrmed painutamise poole ning ekstensor-kõõlused sirutavad neid; pöialiikuvus (oppositsioon) on eriliselt oluline haarde ja töödelda võime mõttes.

Tundlikkus ja nahk. Sõrmed on väga tundlikud tänu nahale allasuvatele retseptoritele ja närvidele, mis annavad detailse puutetunde. Nende hulgas on erinevad retseptorid, nagu Merkel’i kehad, Meissneri kehakesed ja Pacini kehakesed, mis vastutavad surve, vibratsiooni ja temperatuuride tajumise eest.

Küüned. Sõrmed kannavad küüneid, mis kaitsevad falange pealmist osa ja aitavad haardumist ning esindavad sageli tööriista täiendavat kontrolli.

Käe sõrmed on kriitilise tähtsusega peenmanuaalsete oskuste ja igapäevaste tegevuste jaoks, hõlmates haarde, täpset tööd ja taktiilset tajumist.