vähiimmunoteraapia

Vähiimmunoteraapia on vähiravi liik, mis kasutab ära patsiendi enda immuunsüsteemi, et võidelda vähirakkudega. Selle ravi eesmärk on stimuleerida või tugevdada immuunsüsteemi vastust vähile, aidates sel tuvastada ja hävitada kasvajaid. Immuunsüsteemil on loomulik võime eristada keha enda rakke võõrkehadest, sealhulgas vähirakkudest, kuid vähirakud arendavad sageli mehhanisme, et vältida immuunsüsteemi rünnakut. Vähiimmunoteraapia püüab need kaitsemehhanismid ületada.

On mitmeid vähiimmunoteraapia tüüpe. Üks levinumaid on immuunsüsteemi kontrollpunktide inhibiitorid. Need ravimid blokeerivad "kontrollpunkte", mis on molekulid, mis takistavad immuunsüsteemi rünnakut enda rakkude vastu. Vähirakud võivad neid kontrollpunkte ära kasutada, et varjata end immuunsüsteemi eest. Kontrollpunktide inhibiitorid vabastavad need pidurid, võimaldades T-rakkudel vähirakke rünnata. Teine tüüp on CAR T-rakuteraapia, kus patsiendi T-rakud eemaldatakse, geneetiliselt muudetakse laboris, et nad suudaksid vähirakke paremini tuvastada ja hävitada, ning seejärel siirdatakse tagasi patsiendile. Samuti on olemas vähivaktsiinid, mis aitavad immuunsüsteemi õpetada vähirakkude vastu võitlema, ja monoklonaalsed antikehad, mis on disainitud kinnituma vähirakkude pinnale, märgistades need immuunsüsteemi hävitamiseks või blokeerides vähirakkude kasvuks vajalikke signaale.

Vähiimmunoteraapia on näidanud märkimisväärset edu mitmete vähitüüpide, sealhulgas melanoomi, kopsuvähi ja mõnede leukeemiate ja lümfoomide ravis. Siiski ei ole see kõigi patsientide ja kõigi vähivormide puhul tõhus ning sellega võivad kaasneda ka kõrvaltoimed, mis on seotud immuunsüsteemi hüperaktiivsusega, nagu autoimmuunhaiguste sümptomid. Ravi valik sõltub vähivormist, selle staadiumist ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist.