Immuunsüsteemil

Immunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mis koosneb rakkudest, molekulidest ja organitest ning mille eesmärk on tuvastada ja kõrvaldada haigust tekitavad mikroobid, võõrained ning kahjustatud või kasvajarakud.

See jaguneb kaheks peamiseks osaks: kaasasündinud (innate) immuunsus ja omandatud (adaptive) immuunsus. Kaasasündinud immuunsus reageerib kiiresti ning kasutab barjääre (nahk ja limaskestad), fagotsütoosi ja komplementi; selle rakulised komponendid hõlmavad neutrofiile, makrofaage ja NK-rakke.

Omandatud immuunsus on esialgu aeglasem, kuid väga spetsiifiline ja mälu kaudu tugevnevat. Selle peamised rakud on B-lümotsüüdid ja T-lümotsüüdid; dendriitrakud esitavad antigeene ning käivitavad vastuse. Humoraalne immuunsus kasutab antikehi, rakuline immuunsus hõlmab T-rakke ja nende koostoimet.

Peamised organid on luuüdi (B-rakkude tootmine ja küpsemine), tüümus (T-rakkude küpsemine), põrn ning lümfisõlmed; lisaks on MALT limaskestade lümfoidkuded. Need struktuurid koordineerivad lümfotsüütide küpsemist, aktiveerimist ja vastuste koostoimet.

Immuunsüsteemi toimimist reguleerivad tolerantsus ja kontroll; see aitab hoida kudede tasakaalu ja vähendada autoimmuunhaiguste riski. Vaktsineerimine tekitab mälu rakke ning võimaldab kiiremat ja tugevamat vastust tulevaste infektsioonide korral. Immuunsüsteemi tasakaaluhäired võivad põhjustada immuunpuudulikkusi või autoimmuunhaigusi.