immuunpuudulikkusi

Immuunpuudulikkus viitab seisundile, kus immuunsüsteem ei toimi korralikult, muutes organismi vastuvõtlikumaks infektsioonidele ja haigustele. Need puudulikkused võivad olla kas kaasasündinud ehk primaarsed, mis on tingitud geneetilistest mutatsioonidest, või omandatud ehk sekundaarsed, mis tekivad elu jooksul erinevate tegurite mõjul.

Primaarsed immuunpuudulikkused on haruldased ja võivad avalduda erineval moel, mõjutades erinevaid immuunsüsteemi osi. Näiteks võib esineda antikehade tootmise häireid, T-rakkude funktsiooni langust või komplementsüsteemi defekte. Need seisundid vajavad sageli spetsiifilist ravi ja eluaegset jälgimist.

Sekundaarsed immuunpuudulikkused on seevastu palju levinumad. Need võivad tekkida näiteks alatoitumuse, krooniliste haiguste, nagu diabeet või HIV/AIDS, teatud ravimite (nt keemiaravi või kortikosteroidid) kasutamise või vananemise tagajärjel. HIV/AIDS on üks tuntumaid omandatud immuunpuudulikkuse tekitajaid, mis kahjustab T-rakke.

Immuunpuudulikkuse sümptomid varieeruvad sõltuvalt puudulikkuse tüübist ja raskusastmest. Need võivad hõlmata sagedasi ja raskeid infektsioone, mis ei allu tavapärasele ravile, samuti aeglast paranemist haavadest ja üldist nõrkust. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt vereanalüüsi immuunsüsteemi rakkude ja antikehade taseme hindamiseks. Ravi eesmärk on tugevdada immuunsüsteemi, ravida infektsioone ja ennetada tulevasi tüsistusi.