kasutamise

Kasutamine on Eesti keeles nimisõna, mis tähistab tegevust millegi kasutamisel või rakendamisel. See hõlmab nii lihtsat füüsilist kasutamist kui ka abstraktset rakendamist, näiteks meetodi, tööriista või ressurssi. Sõna keskne tähendus on “kasutuse akt” või “rakendamine”.

Kasutamise genitiivsingulaarne vorm on kasutamise. Seda kasutakse väljendites, kus soovitakse näidata seost kasutamisega või millele viidatakse kui kasutusele antavale omandile, piirangule või mõjule. Näiteks: kasutamise mõju, kasutamise ajal, kasutamise piirangud, viide kasutamise juhistele. Kuna Eesti keeles omistatakse ja moodsad kombineeringud sageli -mise/ -mine vormidega, on kasutamise vorm väga tavapärane nii argikeeles kui ka ametlikes tekstides.

Etümoloogiliselt on kasutamine moodustatud verbi kasutama ning nimetavast moodustist ja -mine sufiksist. See sünonüümi- ja vormiküllus võimaldab sõna kasutada erinevates kontekstides alates igapäevastest juhistest kuni seadusandluse ja tehniliste kirjeldusteni.

Kasutamist käsitletakse laialdaselt erinevates valdkondades: tehniline dokumentatsioon kirjeldab sageli kasutamise juhiseid, õigusteadus arutleb, kellel on kasutusõigus, ning keeleti- või semantikaõiguses eristatakse kasutamise ja kasutusviisi erinevaid tasandeid. Seejärel võivad järgida kirjeldused, mis käsitlevad turvalist või eetilist kasutamist ning selle mõju erinevatele osapooltele.

Seosed: kasutus, kasutusala, rakendamine, juurdepääsõigus.