seadusandluse

Seadusandlus on õigussüsteemi osa, mis tegeleb normatiivsete õigusaktide loomise, muutmise ja kehtestamisega. See määratleb reeglid, õigused ja kohustused ning loob õigusliku raamistiku ühiskonna toimimise jaoks. Seadusandluse alus on põhiseadus, mis sätestab riigi põhiõigused ning võimude lahususe ning millel on ülejäänud õigusnormide ülim jõud. Seadusandluse keskne osa on seadused; lisaks kasutatakse määrusi ja rahvusvahelisi lepinguid, mis võivad õigusaktide sisu täpsustada või tähendust laiendada.

Institutsionaalses mõttes on seadusandluse korralduse eest vastutavad tavaliselt parlament ja valitsus ning nende all toimivad ministeeriumid. Eelnõud võivad tulla valitsuse poolt või parlamendi liikmete ja mõnede ametkondlike organite initsiatiivil. Seaduseelnõu läbivaatamine toimub tavaliselt komisjonides ning seejärel võib see jõuda plenaaristungile. Põhiseaduslik kontroll ning vajadusel kohtupraktika tagavad, et vastu võetud akt ei riku põhiseadust.

Protsessi etapid hõlmavad probleemi identifitseerimist ja poliitikakujundamist, eelnõu koostamist ja õigusanalüüsi, avalikke konsultatsioone ja huvigruppide kaasamist, eelnõu esitust, menetlemist ja hääletamist, jõustumist ning ametlikku väljaandmist. Seadusandluse kvaliteet mõjutab õiguskindlust, demokraatia toimimist ning poliitika ja majanduse jaotumist.