Seadusandlus

Seadusandlus on riigi õigussüsteemi osa, mis tegeleb õigusaktide loomise ja muutmise ning nende jõustumise tagamisega. See määrab, kuidas ühiskond toimib: millised on inimeste õigused, kohustused ja riigi võimu alused. Seadusandlust koordineerivad peamiselt Riigikogu (parlament), valitsus ja riigipea (president). Eelnõud võivad tulla valitsuse, Riigikogu liikmete või teiste seadusandlike algatuste kaudu. Eelnõu koostamisel osalevad juristid, ametiasutused, eksperdid ning vajadusel avalikkus.

Protsess jaguneb sageli järgmiselt: esimesel lugemisel arutatakse põhiprintsiipe ning määratakse töö edasine suund; teisel lugemil arutatakse ja vajadusel muudetakse eelnõu ning viiakse läbi komisjonide töö; kolmandal lugemil hääletatakse ja vastuvõetud eelnõu saadetakse presidendi kinnitamiseks. Pärast presidendi allkirja või kinnitamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja see jõustub kindla kuupäevaga, tavaliselt 14 või 30 päeva pärast avaldamist, välja arvatud erandid.

Seadusandlust kontrollitakse põhiseaduslikkuse osas Riigikohtu kaudu, ning vajadusel viiakse õigusaktid vastuvõtmisel või jõustumisel kohtuotsustega muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Seadusandluse kvaliteeti suurendavad selgus, läbipaistvus ja võimalus aruteluks ning osalusvõimalused, sh avalikud kuulamised ja eksperdinõuanded.