kuulamised

Kuulamised on eestikeelne nimisõna, mis tuleneb verbist kuulama. Selle mõiste aluseks on kaks tähendust. Üldises tähenduses viitab kuulamistegevustele, kus keskendutakse kuuldavale informatsioonile või tõenditele. Formaalses, riiklikus või halduses kontekstis tähendab kuulamised aga konkreetset menetlust, kus osapooled koguvad ja esitavad andmeid ning kus otsustajad kuulavad tõendeid enne lõpliku otsuse langetamist.

Formaalsed kuulamised toimuvad tavaliselt rangete reeglite järgi: osapooled võivad esitada seisukohad, esitada tõendeid ning vastata küsimustele; kaasatud võivad olla tunnistajad, eksperdid ja huvirühmad; protokollid või salvestused tehakse. Kuulamised võivad olla avalikud või suletud ning neid kasutatakse seadusandluse, kohtumenetluse või haldusotsuste langetamise etappidena.

Seaduslik raamistik ja kasutusviis: riigiasutused korraldavad kuulamisi, et koguda teavet ja kaasata ühiskonda otsuste vastuvõtmisse. Avalikud kuulamised suurendavad läbipaistvust ning annavad võimaluse esitada erinevaid seisukohti; need võivad olla ajaliselt ja ressursilt nõudlikud ning nõuavad hoolikat korraldust ning protokollide koostamist.

Sõltuvalt kontekstist võib termini tähendus erineda: riigiasutustes võib kuulamiste all mõista eelnõude arutelude kuulamist ning reguleerivate otsuste läbivahet; kohtumenetluses tähistab kuulamisi tavaliselt tõendite kuulamist ja hindamist.