jõud

Jõud on füüsikaline suurus, mis kirjeldab püsiva või muutuva mõju keha suhtes. See on vektor, millel on suurus ja suund ning mis võib põhjustada keha kiirendust, suuna muutumist või deformatsiooni. Kui mõjuvad jõud summeeritakse, leitakse nende mõjude resultantse vektorsumma. Nettojõud ehk kõigi jõudude vektorühik summa määrab, kas keha liigub, püsib paigal või loob deformatsiooni.

Jõu SI-mõõtühik on newton (N). Üks newton on jõud, mis tekitab massile 1 kilogramm kiirenduse 1 m/s^2, seetõttu F = m a. GravitaatorJõud Maapinnal on F = m g, kus g on gravitatsiooniline kiirendus (ligikaudu 9,81 m/s^2). Kehakaal on sama suurus kui gravitatsioonijõud Maa suhtes ning sõltub keha massist ja Maast.

Jõud jagunevad kontakti- ja mitte-kontaktjõududeks. Kontakti jõud tekivad, kui kaks keha on üksteisega kokkupuutes, näiteks normaaljõud, hõõrdumine ja pinged. Mitte-kontaktjõud toimivad ilma otsese kokkupuuteta, näiteks gravitatsioon ja elektromagnetism. Jõud on alati vektor; nende summa määrab objekti kiirenduse (F = m a) ning Newtoni seadused kirjeldavad, kuidas jõud liikumist ja vastupidavust mõjutavad.

Jõudu kasutatakse laialdaselt teaduses ja inseneriteaduses: keha liikumise ja jõudude mõju analüüs, mehhanismide ja konstruktsioonide projekteerimine ning erinevate süsteemide toimimise mõistmine. Kui jõud tekitab liikumist või deformatsiooni, tehakse tööd ja energia muundub. Igapäevases elus näeme jõude näiteks puksi või tõstmise ajal, kus jõud juhib liikumist, pidurdumist või painde tekkimist.