Immunsüsteem

Immunsüsteem on keha kaitsesüsteem, mis tuvastab ja kõrvaldab patogeene (nakkushaiguste põhjustajad), võõraid aineid ning vigastatud rakke. Selle töö põhineb kahte liiki vastustega: kaasasündinud (loomulik) immuunsus ja adaptiivne (omandatud) immuunsus.

Kaasasündinud immuunsus reageerib kiiresti ja üldiselt on see mittepetsiifiline. See hõlmab naha ja limaskestade barjääre, fagotsütaarseid rakke (neutrofiilid, makrofaagid, dendriitrid) ning looduslike tappurakkude (NK-rakud) tegevust. Samuti kasutatakse komplement süsteemi ja põletikureaktsioone patogeenide lüüimiseks ja elimineerimiseks.

Adaptivne immuunsus on spetsiifiline ja mälu põhine. Selle peamised rakud on B- ja T-lümfotsüüdid. B-rakud toodavad antikehi, mis seovad patogeene ja viivad nende neutraliseerimisele; T-rakud aitavad rünnata nakatunud rakke või koordineerida immuunreaktsiooni. Antigeenide esitlemine ja rakulise koostoime kaudu tekib kohanemisvõimeline, spetsiifiline vastus.

Organid ja koed, kus immuunreaktsioonid toimuvad, hõlmavad luuüdi (siin arenevad ja küpsevad paljud B- ja T-rakud), tüümust (T-rakkude küpsemine) ning sekundaarseid lümfoidseid organiteid nagu lümfisõlmed, põrn ja limaskestade lümfoidsed koed (MALT), kus toimuvad antigeenide vastuvõtmine ja immuunreaktsioonide käivitamine.

Immunsüsteem kaitseb keha infektsioonide eest, kuid häired võivad kaasa tuua immunpuudulikkuse, autoimmuunhaigusi või allergiaid. Vaktsiinid stimuleerivad adaptiivset immuunsust, aidates luua mälu ja pakkudes kauakestvat kaitset.