limaskestade

Limaskestad, ehk limaskestade kogum, on keha sisepindade kaitse- ja mehhanismisüsteem, mis katab õõnsused ja kanalid, mis ühenduvad väliskeskkonnaga. Nad moodustavad näiteks suu-, nina-, hingamisteede, seedeelundi traktide, urogenitaal- ning silma konjunktiiva sisepinnad. Limaskestad on märjad ning nende pinnale eritub limast ainet, mis niisutab ja tent. Limaskestad võivad ulatuda mitmekihilisest epiteelist kuni ühikekihilise kolumnaarse epiteelini oleneb piirkonnast. Epiteelile allub lamina propria ehk sidekoe kiht ning mõnel pool paikneb ka lihasmuskulus mucosae (muscularis mucosae).

Struktuurilt sisaldab limaskest epiteeli, lamina propria ning mõnel alal lihasmuskust. Epiteeli tüüp varieerub: suu- ja söögisorussa on tavaliselt mitmekihiline strateegiline epiteel; seedeelundkonna osa on ühekihiline kolumnaarne epiteel; hingamisteedes on pseudostratified ciliatuuriga kolumnaarne epiteel koos mukoossete näärmetega; silmasuunal konjunktiivis esinevad spetsiifilised rakuliigid. Limaskestal esinevad goblet-rakud eritavad lima, mis moodustab kleepuva kihi ning aitab lutida ja filtreerida mikroobe. Hoiab pinna niiskena ning kaitseb kudet mehaanilise ja infektsioonilise koormuse eest. Limaskesta immuunsus sisaldab kohalikke immuunrakke ja immunoglobuliini A (IgA) pretsesse.

Füsioloogiline roll on mitmekülgne: kaitsja roll infektsioonide eest, niisutamine, ainetesse imendumine ja sekretoorne aktiivsus sõltuvalt piirkonnast. Haiguslikel juhtudel, näiteks kuivus, põletik või ravi tõttu lõhkeb limaskesta barjäär, võivad tekkida valulikkus, haavandid või limasekretsioonide muutused (nt mucositis või kandidoos). Limaskestade tervis sõltub üldisest niiskusest, tervislikust manustamisest ning immuunsüsteemi toimest.