neutrofiilid

Neutrofiilid on valgevereliblede (leukotsüütide) rühm, granulotsüüdid, mis moodustavad inimorganismi suurima osa vereringes leiduvatest leukotsüütidest. Nende peamine ülesanne on kaitsta keha infektsioonide eest, eriti bakterite vastu. Neutrofiilid reageerivad kiiresti põletikule ja nakkustele ning esinevad nii vereringes kui kudedes põletikukolde lähedal.

Neutrofiilide morfoloogia on iseloomulik: tuum on enamasti 3–5 lobiga ja tsütoplasmas on väikeste granuledega. Nad arenevad luuüdis granulopoesi käigus müeloidsest pärandist ning küpsevad enne verre vabanemist. Täiskasvanute veres moodustavad neutrofiilid tavalisest leukotsüütide populatsioonist kõige suurema osa.

Funktsioonideks on fagotsütoos ja bakteritsiidne hävitamine. Neutrofiilid migreeruvad põletikualale kemotaksise signaalide, näiteks IL-8, C5a ja leukotrieenide mõjul. Nad kasutavad oksüdatiivset lõhustumist (NADPH oksüdaas) ja peroksidaasi (müeloperoxididaas) abil patogeene ning võivad moodustada NET-e ehk neutrofiilide ekstratsellulaarseid võrgustikke, mis püüavad ja hävitavad baktereid. Liigne neutrofiilide aktiivsus võib kaasa tuua kudede kahjustusi.

Elutsükkel ja levik: vereringes elavad nad sageli vaid mõni tund, kuid kudedes püsivad nad 1–2 päeva. Veres on neil marginated pool ning luuüdis jätkuv süntees tagab nende arvu tasakaalu. Täiskasvanute normaalne absoluutne neutrofiilide arv verest on umbes 2,0–7,5 x 10^9 liitri kohta; väärtused võivad sõltuvalt laborist veidi erineda.

Kliiniliselt on neutropeenia neutrofiilide puudulikkus, mis suurendab infektsioonide riski, neutrofiilia aga paljude põletikuliste või stressi põhjustatud seisundite märk.