populatsioonist

Populatsioon on sama liigi isendite kogum, kes elavad samas geograafilises piirkonnas ja omavahel ristuvad, jagades ühist geenipooli. Populatsioonid võivad olla ajas stabiilsed või muutuda keskkonnatingimuste, ressursi kättesaadavuse või haiguste tõttu. Piire võib mõista geograafilise või ökoloogilise piirina, kuid keskse defineerija on ühine geneetiline ja sigimislik kooslus.

Populatsiooni dünaamika sõltub sündide ja surmade arvust ning migratsioonist. Kui sündide arv ületab surmade, ning netomigratsioon on positiivne, populatsioon kasvab; vastasel juhul kahandub. Muutused tiheduses ja elupaiga kasutuses tulenevad ressursi piiratusest, konkurentsist, haigustest ja keskkonna muutustest. Geneetiline mitmekesisus ning geenivool mõjutavad vastupidavust, kohanemisvõimet ja pikaajalist säilimist.

Populatsiooni suurus nimetatakse N-iks; efektiivne suurus Ne kirjeldab tegelikku geneetilist kujunemist. Tihedus on isendite arv jagatud pindalaga ning peegeldab, kui intensiivselt isendid selles piirkonnas esinevad. Populatsiooni suurusi hinnatakse erinevate meetoditega, näiteks loenduste, märgistamise ja püüdmise (märgistamine ja püüdmine) või genoomsete uuringute abil. Piire ja metapopulatsioonide olemasolu on tavaline hajusatel elupaikadel.

Populatsioonide uurimine on keskne ökoloogias ja bioloogilise mitmekesisuse kaitses. See aitab mõista liikide levikut, kohanemisvõimet ja jätkusuutlikku haldamist. Metapopulatsioonid kirjeldavad hajutatud populatsioonide süsteemi, kus eraldatud populatsioonid võivad üksteist toota ja geneetilist materjali vahetada migratsiooni kaudu. Kokkuvõtlikult on populatsioon isendite kogum, kelle kooslus ja dünaamika määravad liigi jätkusuutlikkuse.