mitmekesisus

Mitmekesisus on olukord, kus on olemas erinevad elemendid või variatsioonid. Seda mõistet kasutatakse laialdselt looduses, kultuurilises elus ning keele- ja sotsiaalsetes struktuurides. Bioloogilises kontekstis tähistab mitmekesisus eluslooduse rikkust ning hõlmab liikide arvukust ja jaotumist, geneetilist varieeruvust populatsioonide vahel ning erinevate ökoloogiliste ökosüsteemide rikkust ja funktsionaalset mitmekesisust.

Bioloogiline mitmekesisus jaguneb kolme põhiaspekti: liikide rikkus, geneetiline mitmekesisus ning ökoloogiliste protsesside ja elupaikade mitmekesisus. Lisaks on oluline kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, mis ilmneb traditsioonides, teadmistes ja keeltes ning rikastab inimühiskonna identiteeti, innovatsiooni ja kohanemisvõimet.

Mitmekesisuse säilitamine suurendab ökosüsteemide vastupanuvõimet, tagab toidutootmise ja joogivee ning õhu kvaliteedi ning soodustab teadmiste ja innovatsiooni voolavust. Kultuuriline mitmekesisus rikastab elukeskkonda, tugevdab sotsiaalset õiglust ja kaasatust ning parandab demokraatlikku otsustusprotsessi.

Peamised ohud on elupaikade hävimine, liigiline võõrliikide levik, kliimamuutused, reostus ning sotsiaalne eraldatus ja diskrimineerimine, mis vähendavad nii bioloogilist kui kultuurilist mitmekesisust ja süvendavad ebavõrdsust.

Mitmekesisuse jälgimine hõlmab erinevaid näitajaid: bioloogilises valdkonnas liikide rikkus, Shannoni ja Simpsonsi indeksid ning geneetilise varieeruvuse näitajad; kultuurilises valdkonnas keelte levik ja esindatus institutsioonides. Rahvusvahelised ja riiklikud algatused, nagu looduskaitse, jätkusuutlik areng ning kultuuriliste õiguste kaitse, mängivad keskset rolli mitmekesisuse säilitamisel.