õiglust

Õiglust on mõiste, mis kirjeldab õiglast ja kohast kohtlemist ning seostub nii moraalsete normide kui ka seadusandlike põhimõtetega. Etymoloogiliselt on see seotud sõnadega õige ja õigus, mis viitavad korrektsusele ja vastavusele normidele. Seetõttu hõlmab õiglus nii eetilist hinnangut kui ka õigussüsteemi põhimõtteid ning seda kasutatakse nii filosoofias kui praktikas.

Filosoofias eristatakse sageli erinevaid õiguse vorme: distributiivne õiglus tegeleb ressursside jaotusega; protseduraalne (korralduslik) õiglus käsitleb menetluse õiguspärasust, läbipaistvust ja osalemise võimalust; parandav või taastav õiglus keskendub kahju tasaarustamisele ja suhete parandamisele. Erinevad teoreetilised suunad, nagu egalitarism, utilitarism ja libertarianism, pakuvad erinevaid arusaamu sellest, mis on õiglane.

Õiguslikus mõttes tähendab õiglus õiguspärase ja võrdse kohtlemise tagamist: kuuluvad sõltumatu kohtuvõim, seaduste selgus, õigusriigi printsiibid ja menetlusõigus. Eesti kontekstis on õiglus seotud põhiseaduslike õiguste, võrdse kohtlemise ning õigusliku garantiiga ja sõltumatu kohtuvõimuga, mis tagab õigusemõistmise.

Sotsiaalses kontekstis hõlmab õiglus ka sotsiaalset õiglust — võrdsete võimaluste ja ressursside jaotuse ning ebavõrdsuse vähendamise eesm $-ga. Taastav õiglus väärtustab kahju heastamist ja kogukonna suhete parandamist, mitte ainult karistust. Üldiselt on õiglus kultuuriline ja ajalooline väärtus, mis mõjutab seadusandlust, kohtuprotsesse ja sotsiaalseid reforme.