teadmiste

Teadmised on inimese arusaam ja informatsioon, mis on tõene ning mille olemasolule on esitatud põhjendus või tõend. Filosoofias defineeritakse teadmisi sageli kui õigustatud tõene väide.

Peamised teadmiste tüübid on propositsioonilised teadmised (väited ja faktid), protseduurilised teadmised (oskused ja võtted) ning kogemustel või intuitsioonil põhinevad teadmised (tajutused ja kaasatund).

Allikad hõlmavad kogemust, õppimist ja koolitust; teaduslikke uuringuid ja katsetusi; ning keel, kultuur ja sotsiaalne praktika.

Filosoofiliselt tegeleb epistemoloogia teadmiste olemuse, õigustatuse ja piiratuste küsimustega. Gettier'i probleemid on näidanud, et õigustatud tõene väide ei pruugi pruugi alati kvalifitseeruda teadmiseks.

Teadmiste tähtsus ilmneb hariduses, teaduses, tehnoloogias ja üldises otsustusprotsessis. Nende jagamine ja haldamine on keskne teema nii kultuurilises kui organisatsioonilises kontekstis ning hõlmab mõistuste kriitilist hindamist ja teadmiste juhtimist.