mitmekesisust

Mitmekesisus (mitmekesisus) tähistab erinevuste olemasolu süsteemis, olgu see looduskeskkonnas, inimühiskonnas või organisatsioonides. See hõlmab nii mitmekesisust kui erinevaid elemente kui ka nende vastastikust seotust ja tasakaalu. Taustal on sageli vajadus toimetada koos ja kohaneda muutuvate oludega.

Looduslik mitmekesisus jaguneb peamiselt geneetilise, liigilise ja ökosüsteemide mitmekesisuse vahel. Geneetiline mitmekesisus võimaldab populatsioonidel kohaneda keskkonna muutustega; liigiline mitmekesisus tagab ökosüsteemide stabiilsuse ja teenused, mida inimesed vajavad (toit, puhastus, kliimakaitse). Ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab erinevaid elupaiku ja nende vahelisi seoseid, mis together suurendavad keskkonnaressursse ja elujõulisust.

Sotsiaal- ja kultuuriline mitmekesisus hõlmab keeli, kultuuri, usundeid, tunnuseid nagu vanus, sugu, etniline taust ja erinevate vaadete ning teadmiste olemasolu. See suurendab kogukondade loovust, innovatsiooni ja otsuste tegemise kvaliteeti ning tugevdab inimõiguste ja kaasatuse põhimõtteid.

Mitmekesisus on oluline elanikkonna ja ökosüsteemide vastupanuvõime ning toimimise jaoks. See parandab probleemide lahendamise võimekust, soodustab jätkusuutlikkust ja majanduslikku arengut, kui erinevaid teadmisi ja perspektiive õigesti kaasatakse.

Väljakutsed hõlmavad elupaikade kadumist, kliimamuutusi, reostust, liigikaitse puudumist ning sotsiaalset diskrimineerimist ja eraldatust. Juhtimine hõlmab taotlusi kaasata erinevaid osapooli, edendada haridust, kaitsta põlisrahvaste teadmisi ja rakendada mittesobinit strateegiaid. Mõõtmisvahendid hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid ning sotsiaalse esindatuse ja kaasatuse näitajaid; need juhivad poliitikat, uuringuid ja rakendusi vastavalt Loodusliku mitmekesisuse konventsioonile (CBD) ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele.