Väljakutsed

Väljakutsed on Eesti keele seisukohast mitme tähendusega sõna, mida kasutatakse laialdaselt kõnes ja kirjutistes. See on väljakutse ehk keerulise või pingelise ülesande mitmuslik vorm ning viitab olukordadele, mis nõuavad pingutust, oskusi või vapruse. Väljakutsed võivad olla väga konkreetsete ülesannete või suuremas plaanis takistuste ning muudatuste kogum, millega üksikisikud, organisatsioonid või ühiskond peab tegelema.

Etymoloogia kohaselt koosneb sõna väljakutse osast välja- ehk väljapoole tähendavast prepositsioonist ja kutsest ehk kutse või kutsungist. Sõna kõlaline tähendus viitab millegi väljakutsepakkumisele, mis kutsub inimest astuma oma senistest piiridest välja ja pingutama.

Kasutusvaldkonnad on laiad. Hariduses ja ärimaailmas kõneldakse sageli väljakutsetest kui võimalustest ning vajadusest arendada uusi oskusi ja lahendusi. Ühiskondlikus ja poliitilises retoorikas kasutatakse väljendit kliimamuutuste, demograafiliste muutuste või tehnoloogilise arengu esile toodud väljakutsete kirjeldamiseks. Üldiselt kasutatakse väljendeid nagu “väljakutse esitada”, “väljakutseid ületada” või “väljakutseid vastu võtta”.

Väljakutsed on tavaline ja neutraalne märksõna Eesti diskursuses, mis kirjeldab olukordi, kus peetakse silmas nii probleeme kui ka kasvuvõimalusi. See ei viita spetsiifilisele institutsioonile või projektile, vaid pigem üldisele mõistele. Seonduvad mõisted hõlmavad väljakutse (singular), väljakutsete ületamine ja väljakutsete vastuvõtmine.