võrgustikke

Võrgustik on üksteisega ühendatud üksuste (sõlmede) ja nende vaheliste seoste (ühenduste) kogum, mis moodustab süsteemi. Sõlmed võivad olla arvutid, inimesed, linnad või organisatsioonid; ühendused tähistavad teed või kanalit, mille kaudu informatsioon, kaubad või energia liiguvad. Võrgustiku topoloogia kirjeldab, kuidas sõlmed on omavahel ühendatud ning milline on ühenduste tihedus ja nende kaudu toimuva liikumise laad. Sõlmede tähtsus võrgustikus võib olla erinev: mõnikord mängivad keskset rolli teatud sõlmed, mis juhivad suure osa liiklusest ja informatsioonist.

Võrgustikke saab liigitada mitmel viisil. Tehnilised võrgustikud hõlmavad arvutivõrke ja telekommunikatsioonivõrke, mis võimaldavad andmete edastamist ning suhtlust. Elektrivõrgud korraldavad energiavoogu; logistika- või tarneahela võrgustikud koordineerivad kaupade ja teenuste liikumist. Sotsiaalsed võrgustikud kirjeldavad inimeste või organisatsioonide vahelisi suhteid ning võivad mõjutada info levikut ja kollektiivset käitumist. Tehisvõrgustikud ehk neuraalvõrgud on masinõppes kasutatavad mudelid, mis koosnevad ühendatud neuronitest ja suudavad õppida seoseid andmete vahel.

Võrgustike analüüsimisel keskendutakse topoloogiale, keskusele, tihedusele ja teekondade pikkusele. Need omadused mõjutavad võrgu jõudlust, vastupidavust ja talitlust ning on olulised nii tehnilises kui ka sotsiaalses kontekstis. Võrgustikke tuleb kavandada ja hallata viisil, mis minimeerib katkestuste riske, suurendab turvalisust ning tagab hoolduse ja tõhusa opereerimise.