Immuunsüsteemi

Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mis tegeleb haigustekitajate, võõrkehade ja rakkude kõrvalekalletega. Selle peamised ülesanded on tuvastada sissetungijad, neutraliseerida need ning luua ja säilitada mälu, et taasesitatud rünnakutest kiiresti üle saada.

Immuunsüsteem jaguneb kaheks peamiseks osaks: kaasasündinud immuunsus ja adaptiivne immuunsus. Kaasasündinud immuunsus reageerib kiiresti ja üldiselt sama kõigile sissetungijatele; adaptiivne immuunsus reageerib hiljem, kuid on spetsialiseerunud ning loob immunoloogilise mälu.

Primaarseteks organiteks on luuüdi ja tüümus, kus arenevad immuunsüsteemi lümfotsüüdid. Sekundaarsed organid hõlmavad lümfisõlmi, põrna ja limaskestade lümfoidkudet (MALT), kus toimub antigeenide nägemine ja lümfotsüütide aktiveerimine.

Peamised immuunrakud on neutrofiilid, makrofaagid ja dendriitrakud kaasasündinud vastuse rakud ning B- ja T-lümfotsüüdid adaptiivse immuunsuse põhiosa. NK-rakud kuuluvad iseseisvalt kehakaitsesse ning võivad tappa nakatunud rakke, mis on muutunud.

Humoraalne immuunsus toodab antikehi ehk immunoglobuliine, mis neelavad ja inaktiveerivad patogeene. T-rakud korraldavad rakulist immuunsust ning võivad tappa nakatunud rakke või anda juhiseid teistele rakkudele. Immuunsüsteem kasutab ka põletikulist vastust ja tsütokiine suhtlemiseks.

Vaktsineerimine ja kokkupuude teatud antigeenidega arendavad immuumi mälu, mis võimaldab tulevastele rünnakutele kiiremat ja tõhusamat vastust. Immuunsüsteemi talitlushäired võivad viia autoimmuunhaiguste, allergiate või immuunpuudulikkuseni.