lümfisõlmi

Lümfisõlmed on lümfisüsteemi peamised filtrid ja immuunvastuse keskused. Need on väikesed ovaalsed organid, mis paiknevad lümfi voolu teedel ja koguvad lümfi erinevatest kehapiirkondadest. Tavaliselt asuvad need kaelal, kaenlaalustes ja kubemes, kuid neid leidub kogu kehas.

Struktuur: Iga sõlme on kapsliga piiratud. Lümf siseneb afferentsete lümfiteedade kaudu sinustesse ning liigub seejärel kooriku (cortex) ja parakorteksi ning medullaarsete piirkondade kaudu, enne kui lümf väljub efferentsete teedena. Koorik sisaldab lümfotsüütide follikuleid ja germinaalseid keskusi, mis on B-rakkude aktivatsiooni keskused; parakortex on peamiselt T-rakkude piirkond; medullaarne osa koosneb köidetest ja sinustest, mis aitab lümfi sõlmes edasi suunata.

Funktsioon: Lümfisõlmed filtreerivad lümfi ja püüavad patogeene ning võõrkehi. Nad on olulised B- ja T-rakkude aktiveerimisel ning antikehade tootmisel; germinaalsed keskused võimaldavad B-rakkude küpsemist ja mitmekesistumist. Lümf liigub läbi sõlme sissetulevate sinuste ja väljub efferentsete teedena.

Kliiniline: Lümfisõlmede suurenemine, lümfadeniit või lümfadenopaatia, on sageli seotud infektsioonide, põletike või autoimmuunhaiguste ning mõnikord pahaloomuliste haigustega. Diagnoosimine hõlmab kliinilist läbivaatust, pildistamist (ultraheli, CT, MRI) ning vajadusel biopsiat.