vähiravi

Vähiravi ehk onkoloogiline ravi on terviklik lähenemine vähijuhtude ravimiseks, mille eesmärk on kasvaja suuruse vähendamine, haiguse progresseerumise pidurdamine ning patsiendi elukvaliteedi ja ellujäämise parandamine. Ravivõimalused valitakse iga patsiendi puhul individuaalselt, tuginedes kasvaja tüübile, staadiumile, asukohale ning üldisele tervisele; sageli kasutatakse mitut erinevat ravi koos.

Peamised raviviisid on kirurgiline ravi, kiiritusravi (radiatsioonravi), keemiaravi, hormonaalne ravi, sihtotstarbelised ravimid ja immunoteraapia. Kirurgiline ravi tähendab kasvaja operatiivset eemaldamist ja sobib paljude varajaste vähivormide puhul. Kiiritusravi kasutada ioniseerivat kiirgust ning see võib olla väliskiiritus või brahiterapia; seda rakendatakse nii kasvaja kontrollimiseks kui ka leevendamiseks ning sageli kombineeritakse teiste meetoditega. Keemiaravi on süsteemne ravi, mis tabab kiiresti jagunevaid rakke. Hormonaalne ravi sobib hormooni sõltuvate vähkide korral. Sihtotstarbelised ravimid ja immunoteraapia suunavad ravimeid või tugevdavad immuunsüsteemi, et võitleda vähirakkudega.

Ravi planeerimine toimub multidistsiplinaarses meeskonnas, kuhu kuuluvad onkoloogid, kirurgid, radioloogid, patoloogid ja tugiteenused. Diagnoosi kinnitavad biopsia, kujutlustingid (CT, MRI, PET) ja vereanalüüsid. Ravikuurid ja protseduurid määratakse patsientide individuaalse hinnangu põhjal, sageli kaasatakse ka kliinilised uuringud.

Vähiravi areng sisaldab jätkuvaid teadusuuringuid; paljud patsiendid saavad kasu uusimatest ravimite ja kombinatsioonide lähenemistest.