vähkide

Vähkide all mõistetakse pahaloomuliste kasvajate rühma, mille tunnuseks on kontrollimatu rakkude vohamine ning nende võime levida kudedesse ning moodustada metastaase. Erinevatel vähkide tüüpidel on erinev levik, prognoos ja ravivõimalused.

Vähkkasvajate tekkimise põhjused on tavaliselt mitmekesised ja hõlmavad geneetilisi tegureid, keskkonnamõjusi ning elustiili. Olulised riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, liigne alkoholi tarbimine, vanus, teatud viirused ning kroonilised põletikulised seisundid. Mõnel juhul mängivad rolli ka pärilik eelsoodumus ja varasemad ravid.

Sümptomid sõltuvad kasvaja asukohast ja tüübist. Üldised sümptomid võivad olla väsimus, järsk kaalulangus, pikaajaline valu, naha või limaskestade muutused ning uued või ebatavaliselt veritsevad kasvajad. Diagnoosimiseks kasutatakse sõeluuringuid, pildistamist (nt röntgen, CT, MRI, PET) ja sageli biopsiat.

Ravi koosneb sageli kirurgilisest sekkumisest, kiiritusest ja kemoteraapiast ning kaasaegsematest raviviisidest, nagu sihipärased ravimid ja immunoteraapia. Ravimeetodid valitakse sõltuvalt tüübist, staadiumist ning patsiendi üldseisundist, ning nende eesmärk on kasvaja suurenemise pidurdamine, metastaaside vältimine ja elukvaliteedi parandamine.

Prognoos on suuresti sõltuv vähkkasvaja tüübist ja staadiumist ning varajane avastamine parandab sageli tulemusi. Ennetus keskendub tervislikule eluviisile, regulaarsetele sõeluuringutele ja vajaduse korral vaktsineerimisele (nt HPV).