kasvajate

Kasvajad on ebanormaalse rakkude kasvu tulemus, mis võib moodustada moodustisi kogu kehas. Neid jaotatakse peamiselt kaheks: healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised kasvajad on tavaliselt piiratud kasvud, ei levi naaberkudedele ega tekita metastaase; need võivad siiski põhjustada probleeme, kui asuvad elutähtsate struktuuride lähedal või kui nende kasv on suur.

Pahaloomulised kasvajad (vähkkasvajad) näitavad agressiivset kasvu, invasiooni naabruskonna kudedesse ja võivad levida kaugematele organitele või metastaasida. Kasvajate tekkimist soodustavad mitmesugused tegurid, sealhulgul DNA mutatsioonid, pärilik eelsoodumus ning keskkonnategurid nagu suitsetamine, UV-kiirgus, infektsioonid (nt HPV, hepatiit B), kiirgus ja kokkupuude kemikaalidega. Mõned kasvajad on kaasasündinud.

Diagnoosimine hõlmab kliinilist hindamist, pildiuuringuid (ultraheli, röntgen, CT, MRI, PET) ning histoloogilist uuringut, mis nõuab koeproovi saamist biopside. Ravi valik sõltub kasvajast, asukohast ja staadiumist ning võib hõlmata kirurgilist eemaldamist, kiiritusravi, keemiaravi ning siht- või immunoteraapiat.

Prognoos ja ravi efektiivsus sõltuvad tüübist ja varajasest diagnoosist. Healoomulised kasvajad on sageli ravitavad. Pahaloomuliste kasvajate puhul on oluline varane avastamine ja individuaalne ravirežiim. Ennetus võib hõlmata riskitegurite vähendamist, vaktsineerimisi (nt HPV, hepatiit B) ja regulaarset meditsiinilist jälgimist.