metastaasida

Metastaasid ehk teise koha kasvajad tekivad, kui esmase kasvajaga seotud rakud levivad keha läbi vere- või lümfivoo ning asustavad teises organi piirkonnas. Need rakud võivad areneda uueks kasvajaruks ja moodustada sekundaarse kasvaja, mille geneetiline profiil võib olla sarnane esmase kasvaja omaga. Metastaasid on paljude vähivormide leviku lõpptulemus ning sageli määravad haiguse kulgu ja ravi.

Leviku viisid on peamiselt hematogeenne (verevool), lümfogeenne (lümfisüsteem) ning mõnel juhul seeding ehk kogunemine peritoneaalses kõhuõõnes või ajuveeni limja piirkondades. Kõige sagedasemad metastaaside sihtkohad on maks, kopsud, luud ja aju, kuid sõltuvalt vähitüübist võivad esineda erinevad lokaliseerumised.

Sümptomid sõltuvad asukohast; mõnikord metastaasid on asümptomaatilised ja leitakse pildiuuringutest või jälgimiskontrollide käigus. Diagnoosimine põhineb kujutisel (CT, MRI, PET-CT) ning kinnitatakse biopsiaga, kus rakke hinnatakse histoloogilise ja vajadusel molekulaarsel tasemel.

Ravi planeeritakse sõltuvalt esmase kasvajatüübi, metastaaside arvust ja asukohast. Üldine strateegia hõlmab süsteemset ravi, nagu keemiaravi, siht- või immunoteraapia, ning vajadusel lokaalseid viise (kirurgia, kiiritusravi) üksikute metastaaside kontrollimiseks. Palliatiivne ravi keskendub sümptomite leevendamisele ja elukvaliteedi parandamisele.

Prognoos on sageli halvem kui esmase kasvaja puhul, kuid see sõltub vähitüübist, metastaaside arvust ja ravivastusest.