metastaasid

Metastaasid ehk sekundaarne kasvaja on vähirakkudest koosnev kasv, mis on levinud esmase kasvaja kohast kaugemale ning moodustanud uue kasvukoha. Need kasvud võivad säilitada esmase kasvajaga sarnase geneetilise profiili, kuid sageli käituvad nad erinevalt ning reageerivad ravile erinevalt sõltuvalt sihtorgani tüübist ja keskkonnast.

Metastaasid tekivad tavaliselt vere- või lümfisüsteemi teel: rakud pääsevad esmase kasvaja piirkonnast vereringesse või lümfi ning kinnituvad sihtkudetesse, kus nad alustavad koloniseerimist ja uut kasvu.

Kõige levinumad metastaaside sihtkohad on kopsud, maks, luud ja ajust. Metastaase võivad moodustada peaaegu kõik organid. Sihtkoht sõltub esmase kasvaja tüübist; näiteks rinnavähil on sageli metastaasid kopsudes, maksas ja luudes, kolorektaalsel vähil maksas ja kopsudes.

Diagnoosimine hõlmab pildistamist ja koetesti. Pildiuuringud (CT, MRI, PET-CT) avastavad uued sõlmed, biopsia kinnitab metastaasi ning võimaldab määrata esmase kasvaja tüübi ning mõningaid molekulaartarpe.

Ravistrateegiad hõlmavad nii süsteemset kui lokaalseid meetodeid. Süsteemne ravi võib olla keemiaravi, siht- ja immunoteraapia ning hormoonravi; lokaalne ravi hõlmab kirurgilist eemaldamist, kiiritust või stereotaktilist radioteraapiat piiratud metastaaside korral.

Prognoos sõltub paljudest teguritest: primaarse kasvaja tüübist, metastaaside arvust ja asukohast ning patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Mõnel juhul on võimalik kontrolli all hoida haigust pikemalt; teisel võivad prognoosid olla märksa halvemad.