lümfoomide

Lümfoomid on pahaloomulised kasvajad, mis tekivad lümfisüsteemi rakkudest, peamiselt lümfotsüütidest. Need võivad mõjutada lümfisõlmi, põrna, luuüdi ja muid organite lümfoidkudesid ning mõnikord ilmnevad ka väljaspool lümfisüsteemi. Lümfoome liigitatakse peamiselt Hodgkini lümfoomi ja mitme erineva tüüpi mitte-Hodgkini lümfoomi alamtüüpideks, mis erinevad raku päritolu, kasvumustrite ja ravivastuse poolest.

Sümptomiteks on sageli valutud lümfisõlmede suurenemine kaelas, kaenlaalustes või kubemes, püsiv väsimus, palavikud, öine higistamine ja seletamatu kaalulangus. Mõnel juhul esineb nahalööve, hingamisraskused või kõhuvalu sõltuvalt kahjustuse asukohast. Riskifaktorid hõlmavad immuunsüsteemi nõrkust, teatud nakkusi (näiteks Epstein–Barri viirus), vanust ja geneetilisi tegureid.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel, pildiuuringutel (CT, PET), vereanalüüside ja oluliselt lümfisõlme või muu kahjustunud koe biopsial. Täpne histoloogiline ja molekulaarsuuring määrab alamtüübi ja ravi planeerimise.

Ravi võib hõlmata keemiaravi, kiiritust, immunoteraapiat ja mõnikord luuüdi siirdamist; valik sõltub lümfoomi tüübist, levikust ja patsiendi üldseisundist. Prognoos varieerub suuresti: mõned lümfoomid on hästi ravitavad või kroonilised, teised agressiivsed ja vajavad intensiivset ravi. Varajane diagnoos ja spetsialiseeritud onkoloogiline ravi parandavad oluliselt väljavaateid.