ravivastuse

Ravivastus ehk ravile reageerimise tulemus kirjeldab, kui tõhus ja ohutu on antud ravim konkreetses patsiendis. See hõlmab soovitud terapeutilist efekti ning tekkivaid kõrvaltoimeid. Ravastus tuleneb ravimifarmakokineetikast ja farmakodünaamika tõmbest ning mõjutajatena esinevad geneetika, vanus, tervislik seisund, keskkond ja ravimite koostoimed.

Ravastuse tugevus ja kvaliteet sõltuvad nii ravimivalikust kui ka isikuomadustest. Olulised tegurid on geneetilised variatsioonid (farmakogenoomika), maks- ja neerufunktsioon, kehakaal, vanus, haigused, ravimite koostoimed ning ravitakt ja järgimine. Geneetilised erinevused võivad muuta, kui kiiresti ravim metabolismi läbib või kui tugev on selle toime, mis selgitab erinevat ravivastust erinevate patsientide seas.

Ravivastuse hindamiseks kasutatakse kliinilisi tulemusi (sümptomite paranemine, haigusnäitajate muutused), biomarkereid ja vajadusel terapeutilist ravimi jälgimist (terapeutilise kontsentratsiooni jälgimine veres). Selle põhjal kohandatakse annuseid, vahetatakse ravimeid või lisatakse täiendavaid sekkumisi, et saavutada soovitud tulemus ja minimeerida riskid.

Ravivastus on keskne mõiste personaalmeditsiinis ja ravitegevuse optimeerimises. Uuringud keskenduvad sellele, kuidas geenid, elustiil ja haigused mõjutavad ravide efektiivsust ning kuidas paremini prognoosida ja parandada ravi tulemusi erinevates meditsiinivaldkondades, näiteks onkoloogias, kardioloogias ja psühhiaatrias.