pahaloomulised

Pahaloomulised kasvajad on haiguste rühm, mida iseloomustab kontrollimatu rakkude paljunemine, invasioon ümbritsevas koes ning võime metastaasuda teistesse kudedesse ja organitesse. Need muutused tulenevad sageli DNA mutatsioonidest, mis rikuvad rakkude kasvutempot ning programmilist surma, võimaldades rakkudel kasvada ja levitada end organismis. Pahaloomulised kasvajad erinevad healoomulistest kasvajatest eelkõige nende agressiivsuse, invasiooni ja metastaadi tõttu.

Peamised tüübikategooriad on kartsinoomid (epiteelist pärit), sarkoomid (sidekoest ja muudest mesenhümaalsetest kudedest), leukeemiad ja lümfoomid (vereloome- ja lümfisüsteemist ning melanoomid (melanotsüütidest). Kasvajarakkude tüüp ning kasvutempo määravad peamiselt haiguse kulgu ja ravivõimalused.

Riskifaktoriteks on vanus, geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, UV-kiirgus, teatud kemikaalidega kokkupuude ning viirusinfektsioonid; sageli on tegemist mitme riskiteguri koosmõjumisega.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel, histoloogilisel biopsial ja pildiuuringutel (nt CT, MRI, PET), samuti vere- või koe märkerite testidel. Ravi valik sõltub tüübist ja staadiumist ning võib sisaldada operatsiooni, kiiritusravi, keemiaravi, siht- või immunoteraapiat ning mõnel juhul hormoonravi.

Prognoos varieerub suuresti sõltuvalt kasvajatüübist, staadiumist ja ravivastusest. Varajane avastamine ning sobiv ravi parandavad üldjuhul ellujäämispotentsiaali. Ennetus keskendub riskifaktorite vähendamisele ning sõeluuringutele mõnede kasvajate varajaseks avastamiseks.