Riskifaktoriteks

Riskifaktoriteks nimetatakse omadusi, käitumuslikke harjumusi, elustiili, keskkonnatingimusi, geneetilisi omadusi või sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis suurendavad haiguse või kahju tekkimise tõenäosust. Need tegurid ei pruugi olla põhjustajad iseenesest, kuid nad suurendavad riski mitmesugustes terviseprobleemides koos teiste teguritega.

Riskifaktorid jagunevad tavaliselt modifitseeritavateks ja modifitseerimataks. Modifitseeritavad riskifaktorid hõlmavad näiteks suitsetamist, ülekaalulikkust, halbade toitumisharjumuste, vähest füüsilist aktiivsust ning liigselt alkoholi tarbimist. Mitte-modifitseeritavad riskifaktorid hõlmavad vanust, sugu ja teatud pärilikke eelsoodumusi. Sageli esinevad riskifaktorid koos ja nende mõju võib varieeruda sõltuvalt haigusest ning populatsioonist.

Riskifaktorite roll on peamiselt uurimisvaldkondlike ja praktiliste rakenduste kontekstis: epidemioloogilised uuringud hindavad seoseid riski suurendavate tegurite ja haiguste esinemise vahel ning annavad hinnanguid nagu suhteline risk (RR) või odds ratio (OR). Populatsiooniline osatähtus (AF) kirjeldab, kui suur osa haigusest selle riskifaktoriga seostatakse.

Kasutuslikult aitab riskifaktorite teadvustamine suunata ennetus- ja tervishoiupoliitikat. Rahvatervises ning kliinilises praktikas keskendutakse peamiselt modifitseeritavate tegurite vähendamisele või kontrollimisele (nt suitsetamisest loobumine, kehakaalu ja toitumise parandamine, liikumise suurendamine, varajane skriining), et vähendada haiguste riski ning parandada üldist tervist. Piirangute hulka kuuluvad seoste korratavus ja causality tõlgendamise keerukus, kuna riskifaktorid võivad olla seotud ka teiste teguritega ning esindavad sageli mitmetahulist ja kontekstspetsiifilist mõju.