süsteemhaigusteni

Süsteemhaigusteni viitab haiguste rühmale, mis mõjutab mitmeid keha süsteeme või organeid, mitte piirdub ühe organiga. Sellised haigused võivad olla autoimmuunseid põletikulisi häireid, ainevahetuslikke või harva mürgistusega seotud põhjuseid ning sageli näitavad mitmekülgset ja püsivat kulgu.

Põhjused on sageli multifaktorilised: geneetiline eelsoodumus, keskkonnategurid ning immuunsüsteemi talitlushäired, mis viivad keha enda kudede rünnakuni. Paljud süsteemhaigused on kroonilised ja võivad voolata ägenemiste ning remissioonide vahel.

Kaasatavad organid ja sümptomid varieeruvad, kuid sageli hõlmavad nahka, liigeseid ja sidekudet, kopsu, neerude, südame, närvisüsteemi ning seedetrakti funktsioone. Üldised sümptomid võivad olla väsimus, palavik, kehakaalu muutused, liigese- või lihasvalud ning naha- või limaskesta muutused.

Diagnoos põhineb anamneesi, füüsilise läbivaatuse ja laboratoorsete testide koostööl. Olulised näitajad on autoantikehad, põletikuväärtused ning elundite talituse hindamine (neerude, kopsude, südame toimimine). Mõnel juhul vajatakse kudede biopsiat.

Ravi keskendub põletiku vähendamisele ning immuunsüsteemi talitluse normaliseerimisele. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid, immunosupressante ning vajadusel bioloogilisi ravimeid. Lisaks tehakse haiguste spetsiifilist ravi organi kaasatusest sõltuvalt ning pakkuda on sümptomaatiline tugi.

Prognoos varieerub haigusest sõltuvalt: varajane diagnoos ja tõhus ravi parandavad pikkade vaatluste korral elukvaliteeti ja elulemust. Uuringud jätkuvad, et paremini mõista haigestumise mehhanisme ja arendada vähem kõrvaltoimelisi ravimeetodeid.