kasviplankton

Kasviplankton, ehk fütoplankton, on veekogudes elavate fotosünteesivate mikroorganismide kooslus, mis ujuvad veepinnal või veekihtides. Need organisidid on primaarsed tootjad: nad kasutavad päikesevalgust ja lahustunud toitained, et toota orgaanilist ainet ja vabaneda hapnikku. Kahepoolne loodus: kasviplankton moodustab suure osa veekogude biomassist ning seab toiduvõrgu alustala niinimetatud primary production abil.

Koosseis ja tähtsus

Peamised kasviplanktoni rühmad on diatomid (silikaatkestadega ühikud), dinoflagellad (mitme flagellaga mikroskoopilised üllad), ning sinivetikad ehk cyanobakterid. Lisaks esinevad mitmesugused kolooniad ja väiksemad eukarüootsed ning prokarüootsed taimed. Kasviplankton on suure osa globaalsetest toiduahelatest ning nende fotosüntees aitab reguleerida süsiniku ja hapniku ringlust. On öeldud, et umbes pooled Maa hapnikust tekib kasviplanktonist.

Keskkonnatingimustega seotud muutUSED

Kasviplanktoni kasv sõltub valgust, toitainetest (nitrid, fosfor), temperatuurist ja veeringest. Soodsaed tingimuste korral võib esineda suurema produktsiooni ning teatud tingimustel võivad tekkida õitsengud, eriti sinivetikad ja teisedot rühmad. Eutrofeerunud ja soojenevatesveekogudes võivad tekkida kahjulikud õitsengud, mis mõjutavad vee kvaliteeti, kalandust ja bioloogilist mitmekesisust.

Uurimine ja jälgimine

Kasviplanktoni seiret tehakse klorofüll- ja pigmentide tasemete, mikroskoopiliste analüüside ning molekulaarsete meetodite abil. Nende andmed aitavad hinnata ökosüsteemi toimimist, primaarset tootmist ja kliimamuutuste mõju vesikeskkondadele.

Koosvõtt

Kasviplankton on veekogude elutsüklis keskne roll: ta seob energiat, reguleerib väärtuslikku hapnikku ning toimib toidulaua alustalana paljudele organismidele. Paljuski määrab nende tsüklid veekogu ökoloogilise tervise.