lahustunud

Lahustunud on keemiline seisund, kus lahustuv aine on lahusti sees lahustunud ja moodustab lahuse. Lahustunud aine on lahustises ühtlaselt jaotunud ning lahus on homogeenne. Lahustunud olek eristub lahustust või suspensioonist, kus osakesed võivad olla suuremad ja mitte ühtlaselt levinud.

Lahustumise kiirus ja lõpplahustuvus sõltuvad lahustuva ja lahusti omadustest, temperatuurist, rõhust (eriti gaaside puhul), segamisest ning pindalast. Enamikku soolad ja suhkruid lahustub paremini kõrgemal temperatuuril; gaaside lahustuvus suureneb tavaliselt kõrgema rõhu all ja madalamal temperatuuril. Lahustuvus on tavaliselt määratletud maksimaalse koguse järgi, mida lahus talub antud lahustis.

Näited: naatriumkloriid (sool) lahustub vees, suhkur lahustub kuumas tees, süsinikdioksid lahustub vees rõhu all. Lahustunud seisund on keemias ja looduses laialdaselt tähtis, kuna lahustuvus määrab, kui palju ainet saab lahustada ja kuidas see liikumis- või bioökosüsteemides tarbitakse.

Seosed terminitega: lahustuv kirjeldab ainet, mis võib lahustuda antud lahustis; lahustunud kirjeldab juba lahustunud ainet; lahustumine on protsess, mille käigus lahustuv aine lahustisesse siseneb ja moodustab lahuse. Eesti keeles kasutatakse sageli mõisteid lahustuvus, lahustumine ja lahustunud.