Lahustuvus

Lahustuvus on aine omadus, mis kirjeldab maksimaalset kogust lahustunud ainet, mis saab lahustada kindla lahusti juures teatud temperatuuril, moodustades küllastunud lahuse. See omadus on oluline keemias ja seotud lahustuvuse piiriga: kui lahustunud aine kogus ületab lahustuvuse, tekib sete või lahus muutub küllastunuks.

Lahustuvust mõjutavad tegurid

Temperatuur: paljude tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuril, mistõttu kõrgem temperatuur suurendab lahustuvust. Gaaside lahustuvus seevastu sõltub osalise rõhu ja temperatuuri mõjust: suurem rõhk suurendab lahustumist, kuid temperatuuri tõus tavaliselt gaaside lahustuvust vähendab. Polariteet ja lahusti sobivus: „sarnane lahustab sarnast“—polarid lahustid lahustavad polaarseid aineid paremini ning mittepolaarseid lahustuvad mittepolaarsete ainetega. pH mõju: hape või alus võib ioniseerimise kaudu lahustuvust oluliselt muuta, eriti nõrgalt lahustuvate hapete või baseside puhul. Kontakti mõju: ioonide ühinemine (common ion effect) või komplekksaadete moodustumine võib lahustuvust suurendada või vähendada. Lisandite ja lisamolekulide mõju: lisandid, joondajad või komplekside moodustajad võivad lahustuvust märkimisväärselt muuta.

Mõõtmine ja esitus

Lahustuvust väljendatakse tavaliselt massi või molide järgi lahustunud aine 100 grammide lahusti kohta (g/100 g) või molaarse lahustuvusena (mol/L). Tahkete soolade puhul võib kasutada lahustuvusturvakiirku (Ksp), mis kirjeldab küllastunud lahuse ja lahustunud ioonide tasakaalu. Lahustuvuse graafikud näitavad temperatuuri mõju ja erinevate lahustite erinevusi.

Rakendused

Lahustuvuse mõistmine on kriitiline farmakoloogias bioavailability, toiduainetes ja tööstuses ning keskkonnakemias: lahustuvus määrab ühe või teise aine lahustuvuse vees, ravimite imendumise, värvainete ja ühendite väljutumise ning keskkonnaohtude prognoosimise. Lahustuvuse kontroll võimaldab projekteerida paremaid lahuseid, suspensioone ja lahusseadmeid.