Mõõtmine

Mõõtmine on protsess, mille käigus määratakse suurus või suuruste kogum, võrreldes neid viite- või standardväärtustega ning esitatakse tulemus mõõtühikus. Mõõtmised hõlmavad andmete kogumist, mõõtmisvahendite kasutamist ning tulemuste hindamist ja dokumenteerimist.

Metrologia on mõõtmise teadus ja kunagine meetodoloogia, mille eesmärk on tagada mõõtmiste usaldusväärsus ja võrreldavus. Mõõtmisalased standardid ja ühikud on korraldatud erinevates süsteemides, kus SI ehk rahvusvaheline üldkasutatav ühikute süsteem on peamine alus. Jälgitavus viite- või standardväärtustele on oluline osa kvaliteedi ja võrreldavuse tagamisel nii teaduses kui ka tööstuses.

Mõõtmisvahendid ja kalibreerimine on mõõtmise oluline osa. Täpsus tähendab kui lähedaselt mõõtmistulemus jõuab tegelikule väärtusele, ning korratavus (repeatability) kirjeldab, kui järjepidevalt sama tingimuste all sama mõõtmine annab sarnase tulemuse. Ebatäpsus (ebatäpsuse hinnang) kirjeldab, kui suur on kogu mõõtmisele kaasnev teadmiste puudujääk. Kalibreerimine ja jälgitavus viiteväärtustele tagavad, et mõõtmised vastavad kehtestatud standarditele ja on võrdlevad teiste mõõtetulemustega.

Protsess hõlmab suuruse defineerimist, mõõtmisühiku valimist, vahendi kasutamist, tulemuse kogumist, ebatäpsuse hinnangu koostamist ja dokumenteerimist. Mõõtmine on oluline nii teaduses, tehnoloogias, tööstuses kui ka kaubanduses: see võimaldab kvaliteedikontrolli, andmete võrdlemist ja seaduslike ning rahvusvaheliste standardite järgimist.

Mõõtmise ajalugu tugineb väga varastele mõõtmisviisidele, standardiseerimise ja SI süsteemi arendamisele ning rahvusvahelisele koostööle, mida koordineerib näiteks BIPM ja sellega seotud rahvusvahelised nõukogud.