hapniku

Hapnik on keemiline element, mille sümbol on O ja aatomnumber 8. Inimestele ja enamikule elusorganismidele eluliselt oluline on hapniku kaheatomiline molekul O2, mis on peamine gaasiline vorm atmosfääris. Hapnikil on ka tiitriline ohtlik vorm O3, ehk tekkiva oone, mis esineb peamiselt stratosfääri ja on maa peal kergelt toksiline.

Looduses esineb hapnik peamiselt kolmel kujul: vabana gaasilis O2 atmosfääris, ühendites teiste elementidega (sealhulgas oksüdid ja silikatsed Maa crustis) ning lahustuvas olekus vees. Atmosfääris on hapnik ca 21% kogu õhu mahust. Hapnik moodustab suurima osa Maa kooriks olevatest oksiididest ja -sideridest ning vabadena on see lahutamatu osa eluslooduse ainevahetusest: fotosüntees toodab O2 ja loomade, seente ning bakterite respiration ning süttimisel kulutavad seda.

Omadused: hapnik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mille tihedus on STP-s umbes 1,43 g/L. See on diatomi molekul O2 ja on kergem kui enamikku õhku. Hapnik on väga reaktiivne oksüdeerija ning osaleb paljudes tööstuslikes ja bioloogilistes protsessides. Lahustudes vees on O2 lahustuvus piiratud ja suureneva rõhu korral kasvab.

Kasutusalad: meditsiiniline hapnik, tööstuslik oksüdeerija, põletuste ja hüpoksia ravimine, robootika ja metallitööstus, rakendused akadeemilises ja bioloogilises uuringus. Lõpuks: hapnik on eluslooduse ning energiatootmise jaoks keskne, muutes selle üheks kõige olulisemaks Maa biosfääris.