isiksuseomadused

Isiksuseomadused ehk isiksuse omadused on püsivad või suhteliselt stabiilsed variatsioonid üksikisiku mõtlemises, tundetes ja käitumises. Need erinevad lühiajalistest meeleoludest või ajutistest olukordadest ja mõjuvad korraga üle erinevate olukordade. Isiksuseomadused moodustavad raamistiku, mille kaudu inimene tajutakse ja milles tema käitumine sageli põhineb.

Kõige laialdasemalt kasutatud mudel on viis peamist dimensiooni, mida kirjeldab Big Five: avatus kogemustele (openness to experience), ekstravertsus (extraversion), meeldivus (agreeableness), kohusetundlikkus (conscientiousness) ja neurootilisus (neuroticism).

Mõõtmine: Isiksuseomadusi hinnatakse peamiselt standardiseeritud küsimustikega, näiteks NEO-PI-R või sarnaste inventuuridega; tulemusi täiendab sageli kolmanda osapoole hinnangud. Tulemused annavad ettekujutuse isiku üldisest käitumis- ja reageerimisviisist, kuid võivad olla mõjutatud sotsiaalse soovitavuse ja kultuuriliste erinevuste tõttu.

Areng ja mõju: Omadused on tugevasti pärilikud, kuid ka keskkondlikud tegurid mängivad rolli; uuringud näitavad, et geneetiline pärand moodustab ligikaudu 40–60% variatsioonist. Aja jooksul võivad omadused muutuda: elu- ja karjäärikogemused, koolitus, tõsised stressid või teraapia võivad esile tuua püsivaid muutusi.

Kasutusalad ja kriitika: Hage psühholoogiline uurimine, tööalane valik ja kliiniline hindamine. Kritiseeritakse, et isiksuseomadused võivad olla liialt üldistatud ning et kontekst ja olukorrad võivad käitumist tugevalt mõjutada. Seetõttu rõhutatakse kontekstuaalseid ja kultuurilisi tegureid ning vajadust kasutada mitmekülgseid hindamismeetodeid.