pärand

Pärand on mõiste, mida kasutatakse kahel peamisel viisil. Õigusalases tähenduses tähendab pärand pärast isiku surma tekkivat varade ja kohustuste kogumit, mis läheb pärijatele või mille jagamist korraldab testament. Kultuurilises tähenduses viitab pärand traditsioonile, teadmistele, keeltele ja väärtustele, mis on edasi antud ühiskonnas.

Õigusalane pärand koosneb varadest ja kohustustest. Varad võivad olla kinnisvara, raha, väärisesemed ja ettevõtte osalused; kohustused hõlmavad laene, makseid ja muid võlgu. Pärijad võivad pärandi vastu võtta või loobuda. Kui isikul on testament, järgib pärand testamenti; kui testament puudub, jagatakse pärand seaduse järgi lähisugulaste vahel ja vastavalt pärimisreeglitele.

Pärandi jagamine käivitub pärast surma: pärijad või testamendi täideviija inventeerivad pärandi, hinnatakse varad ja võlad, tasutakse võlad ning jääk jaotatakse pärijate vahel. Pärijad võivad nõuda kohtulikku jagamist või kokkulepitud jaotust. Pärandi kehtivuse tähtajad ja lisatingimused võivad sõltuda riigi seadustest.

Kultuurilises mõttes hõlmab pärand mitte ainult materiaalseid esemeid, vaid ka teadmisi, keelt, tavasid ja kunsti. Pärandi säilitamine ja kaitse on oluline kultuurilise identiteedi säilitamiseks ning rahvusvahelised ja riiklikud organisatsioonid rõhutavad selle rolli ühiskonna jaoks.