Kardiovaskulaarsete

Kardiovaskulaarsete haiguste mõiste viitab haiguste rühmale, mis mõjutavad südant ja veresoonkonda ning nende funktsioone. Kardiovaskulaarne süsteem hõlmab südant, veresooni ja verd ning tagab verevoolu, hapniku ja toitainete transportimise ning jäätmete kõrvaldamise. See süsteem aitab säilitada vererõhu ja organite verevarustuse tasakaalu ning on oluline keha homeostaasi säilitamisel.

Anatoomia ja funktsioon: Süda on peamine pump, mis tekitab vereringe. Veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillaarideks. Arterid viivad verd südamest organitesse; veenid toovad verd tagasi südamesse; kapillaarid moodustavad lahutamatu võrgustiku veres ja kudedes toimuvaks gaasi, ainevahetus- ja vedelikevahetuseks. Vereringe jaguneb suurvereringeks (kehaarterite kaudu keha jaht) ja väikvereringeks (kopsudesse ja tagasi). Vererõhk ning verevool on dünaamiliselt reguleeritud närvi- ja hormonsüsteemide kaudu.

Haigused ja riskifaktorid: Kardiovaskulaarsetest haigustest on enimkord surma põhjustajad paljudes ühiskondades. Riskiteguriteks on suitsetamine, hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, vanus ja geneetiline taust. Peamised haigused hõlmavad koronaarhaigust (südameinfarkt), insult, südamepuudulikkust, aneurüsmid ja perifeerse veresoonkonna haigused.

Diagnostika ja ravi: Diagnostika hõlmab anamneesi, füüsilist läbivaatust, elektrokardiogrammi (EKG), ehhokardiograafiat, laboratoorseid teste ja vajadusel angiograafiat. Ravi keskendub elustiili muutustele, ravimitele (nt statiinid, antihüpertensiivsed, antitrombotsed ravimid) ning vajadusel invasiivsetele sekkumistele (angioplastika, side bypass). Ennetus on oluline: vereuhenduste kontroll, suitsetamisest loobumine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud dieet.