kapillaarideks

Kapillaarid on veresoonte kõige väiksemad ja moodustavad mikrosirkulatsiooni, mis ühendab arterioolid veenulitega. Sein koosneb peamiselt ühe endoteeliraku kihiga ja basalmembranaadist; vahel võivad neid toeta peritsüüdid. Kapillaaride läbimõõt on umbes 5–10 mikromeetrit, mistõttu punased verelibled läbivad neid peamiselt ükshaaval.

Kapillaarid jagunevad kolme põhiliiki: kontinuaalsed kapillaarid, mille endoteel on terviklik ja avasid puuduvad; fenestreeritud kapillaarid, mille endoteelil on fenestraalsed avaused, mis suurendavad läbilaskvust; ning sinusoidsed ehk discontinuous kapillaarid, millel on suur valendik ja ebatasane basalmembranaad. Need tüved esinevad erinevates kudedes: kontinuaalsed kapillaarid on levinud lihas- ja nahakoes; fenestreeritud kapillaarid neerudes ja seedetraktis; sinusoidsed kapillaarid maksas, põrnas ja luuüdis.

Funktsioonid: kapillaaride peamine ülesanne on gaasivahetus ja ainevahetuse toetamien. Hapnik ja süsinikdioksiid vahetuvad koe ja vere vahel; samuti toimub toitainete ja jäätmete ülekandmine. Transport toimub difusiooni, transendoteliaalse transporti ja mõnel juhul vedelike läbivoolu kaudu. Läbilaskvus sõltub tüübist: kontinuaalsed kapillaarid piiravad suuremate molekulide läbipääsu; fenestreeritud kapillaarid võimaldavad suuremaid molekule; sinusoidsed kapillaarid lubavad laiemat läbilaskvust ja plasmaproteiinide difusiooni.

Regulatsioon: verevoolu ja kapillaaride toonust reguleerivad precapillaarsete sfinkterite ning kohalike signaalide mehhanismid. Kapillaaride tihedus ja läbilaskvus varieeruvad koest sõltuvalt vajadustest.

Kliiniline väärtus: kapillaaride tervis kajastab mikrovaskulaarset seisundit; muutused võivad ilmneda diabeedi mikroangiopaatias, põletikulistes ja vaskulaarsetes haigustes. Kapillaroskopia hinnatakse kapillaaride mustrite ja struktuuri hindamiseks ning toetab diagnoosi ja monitori.